Elmo Puidet (SA Viljandimaa Arenduskeskus)

 

Kust sai alguse mõte luua Kesk-Eestisse ettevõtlusinkubaator?

Selle mõtte alged on kahes kohas. Esiteks Viljandis on proovitud teha inkubaatorit akadeemia juures. Nad ei ole tavapäraseid ettevõtlust toetavaid tegevusi teinud, vaid olnud pigem akadeemia õppebaas ja maakonna ettevõtjatele ei ole sellest otsest kasu tekkinud. Teisalt on olnud varasemalt idee inkubaatorit Lennukitehasesse teha, on olnud isegi linnaga kokkulepped. Paraku ei ole need algatused mõistlikul ja elujõulisel kombel käivitunud. Mistõttu tekkis idee, et võiks teha ise.

Teiseks nägime, et koroonaaeg on toonud kaasa ettevõtlusaktiivsuse kasvu just selliste huvitavate ideede osas. Et kui varasemalt oli meil justkui kaks äärmust: Cleveron ühes otsas ja iluteenindajad teises, siis nüüd on sinna vahele hakanud tekkima asju.

Tõuke andis ka mentorklubi, mida maakondlikud arenduskeskused korraldavad kuni kolme aasta vanustele ettevõtetele. Seal hakkasid mingid mustrid korduma – et paljudel ettevõtetel on vaja lisaks ka teistsugust abi, mitte ainult hektilist ja lühiajalist, kus aitamissuhe ettevõttega ei ole väga pikk.

Kes inkubaatori taga on?

Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori juhtpartneriks on Viljandimaa Arenduskeskus koos Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ning sihtasutusega Järvamaa. Koostööpartneriteks on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, kõik piirkonna kutseõppeasutused (Viljandi Kutseõppekeskus, Luua Metsanduskool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool), lisaks Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus ja Tehnopol. 2. mail toimub koostööleppe allkirjastamine Akadeemias.

Me näeme, et praktiline teadmistepõhisus on ettevõtetele suureks abiks. Hea meel on selle üle, et Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia toetus on meie algatusele tugev. Juko-Mart Kõlar ja Kait Lukka on mitu korda sealset ettevõtlusprogrammi kaasajastanud ning Viljandi ettevõtjad eesotsas Arno Kütiga toetavad mõtet.

Miks luuakse inkubaator Viljandi- ja Järva- ja Jõgevamaa koostöös?

Mõte, et inkubaator luua koos Järva- ja Jõgevamaaga lähtub eelkõige sellest, et saada suurem momentum. Selle asemel, et oleks Viljandi maakonna 4000 ettevõtet, on meil kolme maakonna peale suurusjärgus 10 000 ettevõtet „potis". Lisaks igal aastal juurdetekkivaid ettevõtteid 400-500 asemel 600-800.

Teisalt on Viljandi-, Järva- ja Jõgevamaa ka mõnes mõttes erinevatest ettevõtluse inkubatsiooni mõjupiirkondadest välja või kõrvale jäänud. Tartus on enda inkubaator, Tallinnas on mitmeid, ka Pärnusse tekkis.

Meil on all ka hea turismialane koostöö ehk sihtkohaarendusorganisatsioon (DMO - Destination Management Organisation) juba toimib kolme piirkonna vahel. Siit oli hea astuda samm edasi. Otsus sai tehtud ka seetõttu, et avanes võimalus see rahaliselt teostada.

Praegu veel eraldi juriidilist keha ei ole ja inkubaator on SA Viljandimaa Arenduskeskuse osa. Samas kaalume ka eraldi sihtasutuse või MTÜ loomist, aga see sõltub paljuski rahastustingimustest.

Kuhu inkubaatori keskus on planeeritud?

Hetkel plaanitud Viljandisse (Leola 49), kus saame Viljandimaa Arenduskeskuse ja Inkubaatori kasutusse terve korruse väga sobivaid kaasaegseid kontoriruume. Lisaks on seal suur nõupidamisteruum, mis võimaldab ka koolitusi läbi viia ning head ruumid ühistegevuseks.

Kuna osa ruumidest läheb Viljandimaa Arenduskeskuse kasutusse, siis usun, et konsultantide lähedusega tekib inkubaatoril omakorda väga hea sünergia.

Viljandis on ka midagi, mida Paides või Jõgeval ei ole. Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli esindused, samuti on hakanud koonduma siia teadmistepõhised ettevõtted nagu näiteks  Cleveron, Eziil ja Solarstone. Me näeme, et siinsetel nutikatel ideedel õnnestub raha tõsta ja investoreid ligi meelitada.

Hetkel inkubaatoril veel juhti ei ole, aga millised on ootused uuele juhile?

Jah, hetkel on konkurss käimas õige inimese leidmiseks. Kõige olulisem ootus on see, et tal oleks energiat ja võimekust inkubaator käivitada nullist. Seega peab uuel inimesel olema asjade käimajooksmise julgus. Tähtis on, et ta teab ja on kogenud, mis on ettevõtlus ja mis sellega kaasneb ehk et ta on praegu või olnud ettevõtja. Kindlasti ei tohiks ta karta esineda, sest seda tuleb tal palju teha, kuna inkubaator on vaja esmalt nähtavaks teha. Kasuks tuleb ka turundustaust, kuigi meil on ka endal keskuses mitu väga hea turundusoskustega inimest taustal toeks anda. Käivitaja ülesanne saab olema ka oma nägemuse järgi lõpliku programmi kujundamine ja süsteemi loomine.

Inkubaatori meeskonda  füüsiliselt ei ole veel. Viljandis on arenduskeskuse tegutsevate ettevõtete konsultant Olavi Israel olnud pilootprojekti vedaja – kolm esimest inkubanti. Viljandis on üks projektijuht, kes tegeleb igapäevaselt Viljandimaa asjadega. Lisanduvad poole koormusega ettevõtlusnõustamise kogemusega inimesed Järva- ja Jõgevamaalt, kes aitavad kohapeal käe hoidmisega. Taustameeskond on tegelikult kõikide arenduskeskuste konsultandid ja turundusinimesed.

Mis on teenused, mida ettevõtjad inkubaatoris saavad?

Muidugi on tulevase inkubaatori juhi esimene ülesanne lõplik programm ja sisu kokku panna, aga näeme asutajatega kolme suunda.

1. Tavaettevõtte jaoks inkubatsiooni programm vastavalt vajadusele siis 6, 9 või 12 kuud. Selle aja jooksul on oluline ühiselt kokkulepitud arendustööl kätt pulsil hoida, leida mentorid, aidata kontaktide ja võrgustikuga. Inkubatsioonis olevatel ettevõtetel on vajadusel võimalik saada soodsa hinnaga ka väike kontoriruum.

2. E-inkubatsioon ehk on võimalik osa võtta kõigist toimuvatest koolitustest ja 1x kuus kasutada konsultanti (coachingu laadne teenus oma mõtete arendamiseks).

3. Start-up-ilikud, kiirelt skaleeritavad ja ka Eestist välja kasvupotentsiaaliga ettevõtted, kellele pakkuda rahvusvaheliselt kõrgel tasemel teenust koostöös Tehnopoliga.

Igal juhul on peamine fookus kohe inkubatsiooni alguses ettevõtjaga koostöös rätsepatööna arenguplaani kokkupanemisel. Iga ettevõtte puhul vaatame tema arengusuunda ja eesmärke ning paneme kokku programmi, mentorid jne, mida sel ettevõttel vaja on.

Kohapeal on esmasteks nõustajateks arenduskeskuste konsultandid, aga kindlasti saab iga inkubant oma mentori-coachi, kes on selle eriala või valitud eesmärgi põhine ekspert ja peamine nõustaja.

Millised on erinevused Viljandi ettevõtetele ja teiste maakonna ettevõtetele pakutavate teenuste osas?

Kõikide maakondade ettevõtjad peavad saavad kõiki teenuseid. Lihtsalt Viljandis on ka füüsilised ruumid. Järva ja Jõgeva maakondlikud arenduskeskused aitavad vajadusel oma maakonnas ruumid leida ja kaugtöökeskusena võimalik ka arenduskeskuse ruume vajadusel lühiajaliselt kasutada, aga otsest ruumiplaani Järva- või Jõgevamaale luua ei ole.

Kust tuleb inkubaatori rahastus?

Esimeses etapis PATEE (Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse algatamise) programmist. Kolme maakonna esindajad panevad suurusjärgus samad summad. Alates 2023 tuleb rahastus maakonnaüleste projektide jaoks üle-eestilisest programmist. Rahastusplaan on minimaalselt viieks aastaks ning eelkõige on ootus ja lootus, et selle ajaga saab inkubaator elujõuliseks ja on huvi ning vajadus selliste teenuste vastu ehk sealt edasi vähemasti viis aastat.

 

Ruth Aarma, sihtasutus Järvamaa juhataja

 

Sihtasutuse Järvamaa juhatajana näen ennekõike koostegemise mõtet selles, et Viljandi ja Jõgeva suudame ühiselt inkubaatori käima tõmmata.

Nende kolme maakonna mõistes kogumina oleme nö. samas klassis mängimas. Järvamaa on küll Viljandimaast väiksem, kuid mitte näiteks nii palju väiksem kui oma teisest naabrist Harjumaast. Meil kolmel ei ole kellelgi mere piiri, meil ei ole top 3 suuruse maakonna linnadega tegemist, meie maakondade majandusstruktuurid on sarnasemad, mis tähendab, et ka inkubaatori kliendid on sarnasemate huvide ja vajadustega.

Järvamaal on ligikaudu 10 aastat proovitud ettevõtlusinkubaatorit nii ja naapidi luua ja mul on usk, et naabritega koos tehes saame lõpuks tehtud. See on väärtuslik, kui sul on sama idee juures kaasamõtlejaid. Saad oma mõtteid peegeldada, tunned et ei ole üksi ning vahel kasvab algsest ideest välja midagi uut. Ja koos teha on ka oluliselt lõbusam.

Me kõik investeerime võrdväärselt sellesse nii rahalises kui eeltöö plaanis. Me käisime ühiselt kutsehariduse sektorit kaasamas ja kõikide koostööpartnerite juhtkondadega läbi rääkimas ning loodan, et et ettevõtlusinkubaatorist saab uus väärtus kutsehariduse platvormile Inimene ei pea olema tingimata kõrgharidusega, selleks et temast saaks ettevõtja, oma asja tegija

Kõik maakonna keskused on huvitatud sellest, et kohalikus keskkonnas tekkiv hea idee ei kukuks maha ja jääks teostamata. Või et see ei jookseks kohe Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse. Inkubatsioonifaasis saame aidata kliendil eeltöö ära teha, enne kui ta näiteks Tehnopoli vms kiirendisse läheb.

 

Maimu Kelder, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja

 

Mina näen selles meie piirkonna ettevõtetele ja klientidele tuge, et kiiremini edasi liikuda. See on ka meie võimalus erinevate valdkondade inimestes võimendada ettevõtlikkuse pisikut. Ettevõtjana ei pea kõiki vigu ise läbi tegema ja katsetama, vaid saab juhendajate toel kiiremini edasi liikuda.

Ehk tekib inkubaatori abiga Jõgevamaa peamiselt põllumajandus- ja metsandusettevõtete kõrvale ka mitmekesisemate tegevusvaldkondade ettevõtteid. Väga oodatud oleksid IT ja tehnoloogia ettevõtted. Ootan, et hoogustuks see, et noored asutavad oma ettevõtte siin, teades et professionaalne tugi on olemas. Unistus on, et ka Jõgevamaale tekiks mõni start-up.

Praegu on Eesti ettevõtlusinkubatsiooni kaarti vaadates justkui baranka moodustunud – ümberringi on, aga Kesk-Eesti on tühi. Meie eesmärk on see hetkel olev tühimik täita. Tahame näidata, et piirkonniti on võimalik ja peabki koostööd tegema. Eesti liiga väike, et üksteisega kembelda ja võistelda.