29. septembril toimus veebis kogukonna kriisiplaani talgupäev, kus vaatasime samm-sammult läbi, millest koosneb toimiv kogukonna kriisiplaan, mida tasub enne kriisi kokku leppida ning kuidas kontrollida, kas olemasolev plaan ka päriselt töötaks.
Talgupäeva viis läbi Eiko Tammist, OÜ Toimevõimendi kriisikoordinaator ja koolitaja. Töötoa eesmärk oli anda praktiline tööraam nii neile kogukondadele, kellel kriisiplaani veel ei ole, kui ka neile, kes soovivad olemasoleva plaani üle vaadata ja ajakohastada.
Salvestuse ja allpool olevate materjalide abil saad talgupäeva oma kogukonnaga ka hiljem läbi teha.
Vaata talgupäeva salvestust
Soovitame mitte vaadata salvestust lihtsalt loenguna. Võtke kogukonna eestvedajatega aega, avage kõrvale kriisitöövihik ja tööleht ning peatage video iga teemabloki järel. Arutage küsimused läbi ja pange vastused kirja.
Kuidas salvestuse abil oma kriisiplaan läbi töötada?
1. Mõelge läbi oma kogukonna peamised riskid
Alustage sellest, mis võib just teie piirkonnas juhtuda. Millised on 3–5 kõige olulisemat riski? Mõelge nii tõenäosusele kui ka sellele, kui suur mõju sündmusel kogukonnale oleks.
Vaadake üle ka see, millistest elutähtsatest teenustest teie inimesed sõltuvad ning mis juhtub elektri, vee, side või kütte katkemisel. Talgupäeva kavas oli esimese sammuna just riskide, kogukonna ressursside ja plaani A ning B läbimõtlemine.
2. Pange paika inimesed, rollid ja vastutus
Arutage läbi:
- kes käivitab vajadusel kogukonna tegevused;
- kes teda asendab;
- kes suhtleb ametkondadega;
- kes vastutab ruumide, tehnika või varude eest;
- kellel on vajalikud oskused, näiteks esmaabi, tehnika, transport või juhtimine.
Suurema kogukonna puhul võib olla mõistlik piirkond jagada väiksemateks osadeks ning määrata igale piirkonnale oma vastutav inimene. Kriisitöövihik soovitab vastutuse hajutamist samuti eraldi läbi mõelda.
3. Mõelge läbi info liikumine
Kuidas saavad inimesed teada, et midagi on juhtunud?
Ärge piirduge ainult Facebooki või telefoniga. Mõelge läbi ka olukord, kus internet või mobiilside ei tööta. Kes kogub infot, kes kontrollib selle usaldusväärsust ja kes selle kogukonnale edasi annab?
Kriisitöövihik soovitab eraldi kaardistada infokanalid ning kirja panna, kuidas info liigub olukorras, kus internet puudub.
4. Mõelge läbi, kes võib vajada rohkem abi
Kõige olulisem ei ole koostada tundlike isikuandmetega nimekirja, vaid kokku leppida süsteem.
Mõelge läbi:
- kuidas saame teada, kes võib abi vajada;
- kes kontrollib üksi elavate või eakate inimeste olukorda;
- kuidas arvestame liikumisraskustega inimestega;
- kuidas toetame lastega peresid;
- kas kogukonnas on inimesi, kelle elu või tervis sõltub elektrist või muudest teenustest;
- kes kelle juurde läheb ja kuidas abi korraldatakse.
5. Vaadake üle kogunemis- või kerksuskoht
Kas kogukonnal on koht, kuhu kriisi korral koguneda?
Kontrollige päriselt:
- kes selle avab;
- kas sinna pääseb ka keerulistes oludes;
- kas seal on küte;
- kas elektrile on alternatiiv;
- kust tuleb vesi;
- kas olemas on WC, side ja esmaabivahendid;
- kui palju inimesi sinna tegelikult mahub;
- milline ühine inventar seal olemas on.
Kui kindlat kohta veel ei ole, arutage, milline olemasolev hoone võiks seda rolli täita. Need küsimused olid ka talgupäeva üheks eraldi tööblokiks.
6. Kaardistage ressursid ja oskused
Kriisivaru ei tähenda ainult asjade nimekirja.
Kaardistage näiteks:
vesi – toit – küte – elekter – valgus – esmaabi – transport – side – tööriistad – tehnika.
Sama oluline on küsida: kes oskab mida?
Kogukonnas võib olla generaator, ATV, saag või veepump, kuid sellest on abi ainult siis, kui vahend on töökorras, kättesaadav ning keegi oskab seda kasutada. Kriisitöövihikus on kontaktide juures eraldi ette nähtud nii ressursi kui ka oskusteabe kaardistamine.
7. Mõelge läbi koostöö väljaspool kogukonda
Kogukond ei pea ega saagi kõike üksi lahendada.
Pange kirja olulised partnerid:
- kohalik omavalitsus;
- Päästeamet;
- piirkonna teised külad ja kogukonnad;
- kohalikud ettevõtjad;
- vabatahtlikud;
- teised teie piirkonna jaoks olulised organisatsioonid.
Oluline küsimus on: mida saame teha ise ja millal vajame abi väljastpoolt?
Kriisitöövihik soovitab kogukonnal ja omavalitsusel juba enne kriisi kokku leppida suhtluskanalid, tegevused ning ressursside kasutamise võimalused.
8. Testige lõpuks, kas plaan päriselt töötaks
Ärge lõpetage kriisiplaani koostamist sellega, et dokument sai valmis.
Võtke mõni konkreetne olukord ja mängige see läbi:
Mis juhtuks meie kogukonnas esimese tunni jooksul? Aga kuue tunni jooksul?
Küsige näiteks:
- kes saab esimesena teada;
- kes hakkab tegutsema;
- kellele helistatakse;
- mis juhtub, kui võtmeisik ei ole kohal;
- kuidas liigub info ilma internetita;
- kas vajalik tehnika päriselt töötab;
- kas inimene, kes plaani koostamisel ei osalenud, saaks sellest aru.
Talgupäeva viimane ülesanne oli panna kirja vähemalt kolm järgmist tegevust, mida on vaja teha.
Iga tegevuse juures leppige kokku:
Mida teeme? – Kes vastutab? – Mis ajaks?
Materjalid kriisiplaani koostamiseks
Kogukonna kriisitöövihik 2024
See on talgupäeva peamine abimaterjal. Töövihik aitab kaardistada kogukonda, suhteid omavalitsusega, infokanaleid, ressursse, oskusi ning erinevaid kriisiolukordi.
Talgupäeva tööleht – koolitusmaatriks
Töölehte saab kasutada nii uue kriisiplaani koostamisel kui ka olemasoleva plaani auditeerimisel. Soovitame iga teema juures läbi mõelda:
Mis meil on? | Mis puudub või vajab täiendamist? | Mida teeme? | Kes vastutab? | Mis ajaks?
Veel kasulikku
Ole valmis! on Päästeameti kriisivalmiduse veeb, kust leiab praktilised juhised erinevateks kriisiolukordadeks.
Praktiline info kriisidega toimetuekuks: Ole valmis!
Kuidas kriisiks valmistuda? Siit leiab juhiseid nii pere, naabruskonna kui ka kogukonna valmisoleku läbimõtlemiseks. Päästeamet soovitab muu hulgas kokku leppida kogukonna infovahetuse, selgitada välja abi vajavad inimesed ning kaardistada kohalikud ohud ja ressursid.
Kuidas kriisiks valmistuda?
Elanikkonnakaitse e-koolitus käsitleb muu hulgas kriisiks valmistumist, varjumist, evakuatsiooni ning kogukonna koostööd kriisi eel ja ajal.
Mine elanikkonnakaitse e-koolitusele
Maa-ameti kaardirakendus aitab teha oma kogukonna kaardi ning märkida sellele näiteks kogunemiskohad, veevõtukohad, alternatiivsed liikumisteed ja muud olulised punktid.
Maa- ja Ruumiameti geoportaal
Elektrilevi katkestuste kaart aitab jälgida elektrikatkestusi.
Elektrilevi katkestuste kaart
Abi- ja infonumbrid tasub kriisiplaani juurde eraldi välja kirjutada ning hoida kättesaadavana ka siis, kui internetiühendus puudub.
Abi- ja infonumbrid
Kriisiplaan ei ole valmis dokument, vaid kokkulepe
Kõige olulisem mõte talgupäevalt on, et kriisiplaanist on kasu siis, kui inimesed teavad oma rolli, kokkulepped on konkreetsed, kontaktid ja ressursid ajakohased ning plaani on ka päriselt proovitud.
Võtke salvestus kogukonnaga ette, töötage teemad ükshaaval läbi ning pange iga puuduse juurde konkreetne järgmine tegevus. Nii sünnib dokumendi asemel plaan, mida on vajadusel võimalik ka kasutada.
Lisainfo ja nõustamine
Kätrin Hanschmidt
Viljandimaa vabaühenduste konsultant
+372 5788 0245