27.08.14

Investeerimiskeskonna ülevaade

Viljandi maakonna andmed

  • Rahva arv: 47 476 (01.01.2014).
  • Pindala: 3,422 km² – 7,9% Eestist, rahvastiku tihedus: 14,4 elanikku km² kohta
  • Tööjõud: 19 700 (2013 keskmine),
  • Registreeritud töötuse määr 30.06. 2014: 3,5% ehk tööta oli 693 inimest
  • Maakonna keskus: Viljandi linn
  • Kohalikud omavalitsused: 3 linna ja 9 valda
  • Viljandi maakond on elanike arvult Eestis kuuendal kohal ja pindalalt neljdandal kohal.
  • Rohkem kui 90% maakonna elanikkonnast on eestlased.
  • Primaarsektori osakaal maakonnas on 13%, Eesti keskmine 4%.
  • Sekundaarsektori osakaal maakonnas on üle 35%, Eesti keskmine üle 30%.
  • Viljandi maakonnas on palju tuntud ettevõteid nagu AS Ekseko, AS Viljandi Aken ja Uks, AS Toom Tekstiil, AS Viljandi Metall, AS Kolmeks ja AS Hansa Candle.
  • Olulisemad tegevusalad:

    • puidu-, paberi- ja mööblitööstus, 
    • muu töötleva tööstus, sh tekstiili ja õmblustööstus, metallitöö ja masinaehitus, trükitööstus, jms, 
    • põllumajandus ja toiduainetööstus.

5  põhjust investeerimiseks Viljandimaale

  • Geograafiline asukoht põhja-lõuna ja ida-lääne kauba-ja reisiteel – maakonna hästitoimiv maanteede võrgustik õhendab meid oluliste piirkondadega nii Eestis kui Balti riikides
  • Hea ligipääs reisi- ja kaubasadamatele, -lennujaamadele ja -raudteejaamadele – rahvusvahelised ja piirkondlikud ühendused Tallinas, Tartus, Pärnus ja Riias
  • Sobiv kulude tase uute tootmisüksuste loomiseks – suhteliselt madalad tööjõu-ja üldkulud, piirkondlike kompetentsikeskuste toetus ja haridusasutuste võrgustik töötajate koolitamiseks
  • Tootmismaa olemasolu ja juurdepääs sellele – Viljandi maakonnas ning linnas ja selle ümbruses on kättesaadavad enam kui 50 detailplaneeritud kinnistut, hoonestusõiguste määramise otsused langetatakse kiiresti ja asjaajamine kiire
  • Pikaajalised traditsioonid olulisemates tööstusharudes – võimaldab tulemuslikku koostööd olemasolevate ettevõtetega, valdkonna kogemustega töötajad 

Vahemaad Viljandist olulisematesse asukohtadesse Eestis ja Baltikumis:

  • Tallinn – 160 km, u 2 tund autoga (rahvusvaheline lennujaam ning reisi- ja kaubasadam),
  • Tartu – 80 km, u 1 tund autoga (piirkondlik lennujaam),
  • Pärnu – 100 km, u 1tund 30 min autoga (kaubasadam),
  • Valga – 80 km, u 1 tund autoga (raudtee kaubajaam),
  • Riia – 240 km, u 4 tundi autoga (rahvusvaheline lennujaam ning reisi- ja kaubasadam).

Sissejuhatus: Eesti

  • Eesti pindala on 45 277 ruutkilomeetrit, naabeririikideks on Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa.
  • 55% Eestist on kaetud metsaga (2012).
  • Eesti kliima on niiske ja mõõdukas.
  • Kolmandik Eesti 1,29 miljonist inimesest elab pealinnas Tallinn (Rahvaloendus 2012).
  • Eesti on üks vähima asustustihedusega riikidest maailmas.
  • Eesti ja Soome keel on omavahel väga sarnane.
  •  

Eesti ülevaade:

Eesti on riik, mis asub Euroopa kõige kiirema kasvuga –Läänemere regiooni – südames. Läänemere regioon on turuks 90 miljonile inimesele.

Alates Eesti liitumisest Euroopa Liidu ja NATO-ga aastal 2004, on riigis toimunud majanduskasv ning Eesti riigi võlg on üks väiksemaid Euroopas.

Eesti on avatud majandusega riik ning on ligipääsetav nii logistilise kui ka sotsiaalse poole pealt – Tallinn on 3 tunni lennu kaugusel suurimatest Euroopa pealinnadest.

Samuti on meie riik esirinnas IT lahenduste rakendamisel, kommunikatsioonitehnoloogia muudab vahemaad Eestis ebaoluliseks.

Eesti on Maailmapanga andmetel majandusvabaduselt 21. riik maailmas (2012).

Eesti hinnatase on konvergeerumas teiste Euroopa Liidu riikidega, kuid siiski on mõningad erinevused veel märgata.

  • Eesti maksutase on madal ja maksusüsteem lihtne, tööjõukulud on kolmandik sellest, mis on Põhjamaades.
  • Välisinvestorid on mänginud olulist rolli Eesti majanduse edendamisel.

 

Energeetika

Eesti energiasüsteem  on mitmetahuline tervik, kus Narva Õlitehas, Iru elektrijaam (Tallinna lähedal), tuulepargid ja taastatud hüdroelektrijaamad töötavad koos. Eesti energiavõrgustik on ühendatud Venemaa ja Lätiga ja merekaabli (300 MW) kaudu Soomega (Nordic Grid). Teine merekaabli projekt (600 MW) on kinnitatud ja hakkab töötama alates 2014. aastast.

Eesti suurim elektripakkuja on Eesti Energia, 100% riigiosalusega ettevõte. On veel kuus ettevõtet, mis pakuvad avatud elektriturul oma teenuseid. Alates 2010 aastast oli Eesti elektriturg avatud 35% ulatuses. Alates 2013. aasta jaanuarist on Eesti elektriturg 100% avatud ning kõik tarbijad peavad ostma elektrit vabaturult. Elektri hind koosneb neljast komponendist: eletri hinnast, võrguteenuste tasust, taastuvenergia tasust ja aktsiisist.

Elektri börsihind Nord Pool Spot-s (NPS, elektribörsi lühend) Eesti hinnapiirkonnas on 40,90 eurot megavatt-tunni kohta (jaanuar 2013). Eesti hinnapiirkond on jaotatud kaheks eraldi hinnaga piirkonnaks . NPS Eesti kajastab Eesti hinnapiirkonna hinda, NPS ELE (NPS Estonian Latvian Exchange) näitab hinda Eesti-Läti piiril.

Elektirhinna ja teenustasude hinnakalkulaatorid on kättesaadavad Eesti Energia koduleheküljelt. Need kalkulaatorid võimaldavad arvutada tarbitud koguse hinda vastavalt ühele või teisele elektripaketile ja pakuvad võimalikult kuluefektiivset paketti arvestades sisestatud andmeid. https://www.energia.ee/ru/hinnakiri

 

Ettevõte tulumaks ja muud maksud

Ettevõte tulumaks

Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba.

Tulumaksu tuleb maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt.

Lisaks sellele on maksustatud tulumaksuga ka ettevõtte kapitali vähendamine, aktsiate või osade tagasiostmine ja likvideerimisjaotise väljamaksmine osas, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

Käibemaks

Eesti käibemaks on 20%, mida kehtestatakse imporditud kapitali, seadmete, tooraine jmt väljaspool Euroopa Liitu näiteks Norrast, Venemaalt, USA-st, Kanadast jne. Mõnedel erandjuhtudel on käibemaks alandatud 9% ja 0% tasemele.

Kohalikud maksud

Kohalike omavalitsuste kehtestatud maksudest on põhiline maamaks. Maamaksumäär on 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas, välja arvatud põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr (0,1 kuni 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas). Oluline muudatus toimus 2013. aastal, kus enamik koduomanike (va erandjuhtudel) ei pea enam tasuma maamaksu.

Aktsiis

Aktsiis on kehtestatud nii alkoholi-, tubaka-, kütuse- kui ka elektri puhul.

Sotsiaalmaks

Ettevõted, kes on registreeritud Eestis ja välismaa ettevõted, kes püsivalt tegutsevad Eestis peavad tasuma sotsiaalmaksu, kõikide maksete pealt, mis on töötajatele tehtud, välja arvatud seaduses ettenähtud erandjuhtudel. Sotsiaalmaksu peavad tasuma seega tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad, mitte töövõtjad. Sotsiaalmaksu määr on 33%, mis koosneb sotsiaalkindlustusest 20% ja ravikindlustusest 13%.

Töötukindlustushüvitis

Töötaja töötukindlustusmakse on 2013 aastal 2% brutopalgast. Lisaks sellele peavad tööandjad tasuma töötukindlustusmakset 1% brutopalgast.

Kogumispension

Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub enda pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Täpsem info Eesti pensionisüsteemi maksetest http://www.pensionikeskus.ee/?lang=en

Tulumaks

Tulumaksumäär on 21%, maksustamisperiood on füüsilistele isikutele üks kalendriaasta, tulumaksuvaba miinimum on 1 728 eurot aastas (144 eurot kuus).

 
Toimetaja: KAAREL LEHTSALU